Quarta, Maio 15, 2024
Total visitors: 766366

Uma-Kain 17 Iha Suco Luka-Viqueque Afetadu Ba Dezastre Naturais

Published: Maio 09, 2024
Sekertáriu Sekretaria de Estadu Protesaun Sivíl (SEPS) Domingos Mariano Reis hateten uma-kain 17...

Moras Depresaun No Ansiedade Kontinua Aumenta Iha Timor-Leste

Published: Maio 08, 2024
Espesialista ba moras mentál iha Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV), iha Dili, Doutór Gaspar...

Rede Soru Nain Husu Governu Kria Lei Kontrola China Faan Tais

Published: Maio 03, 2024
Rede Soru Nain tais nian husu governu kria lei hodi kontrola negosiante China sira ne’ebé mak faan...

APTL Husu MS Prepara Kondisaun Iha Sentru Saúde Molok Koloka Pesoal Saúde

Published: Maio 03, 2024
Prezidente Asosiasaun Partera Timor-Leste (APTL), Dra. Lidia Gomes husu ba Ministério da Saúde...

SEPS Apoiu Emerjénsia Ba Populasaun Hetan Evikasaun Iha Tipu 5

Published: Maio 03, 2024
Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl (SEPS) konsegue halo ona apoiu emerjénsia ba populasaun afetadu...

Pesoal Saude Iha Munisipiu Ermera La Sufisiente Atu Dezloka Ba Postu Saude Sira

Published: Maio 03, 2024
Diretór Servisu Saúde Autoridade Munisipio Ermera, Antonio de Dedeus Fatima hateten, iha munisípiu Ermera...

Moras rins (gagal ginjal) agora dadaun komesa as ona iha Timor-Leste, tanba bele mos kauza husi bee moos ne’ebe komunidade sira konsumu laiha kualidade diak.

Xefe Departamentu Moras La hadaet Ministerio Saude, Doutor Herculano Seixas dos Santos, hateten seidauk iha peskiza ida kona ba kauza principal ba moras rins maibe iha matenek balun dehan moras rins mosu, tanba konsumu bee ne’ebe ladun iha konsertasaun kalsium ne’ebe normal bele estraga rins. 

Nia haktuir, moras rins mos bele mai husi genetika (keturunan) katak istoria iha membru familia ruma sofre moras rins iha posibilidade atu jerasaun tuir mai hetan mos moras ida ne’e maibe nia persentajen ki’ik. 

“Kauza husi hemu bee ne’ebe mak ladun iha konsertasaun kalsium ne’ebe normal (bee foer sira ne’e) bele hetan batu gingal no kontribui ba iha gagal ginjal (moras rings),”dehan Doutor Herculano, hafoin halo sosializasaun kona ba prevensaun moras la hadaet ba komunidade iha salaun Igreja Balide Dili. 

Nia hatutan, Ministerio sempre halo promosaun ba saude liu –liu husu komunidade sira atu nono tiha bee antes hemu, nune’e bele hamate bacteria sira ne’ebe iha bee nia laran.

"labele hemu direita tanba perigu ba saude." 

Nia hatutan liu atu kontrola kualidade bee mos ne’ebe komunidade sira konsumu agora dadaun ministerio saude servisu hamutuk ho sekretario estado agua e sanemanetu (SAS) inklui mos parseirus dezenvolvimentu sira halo hela diskusaun kona ba planu asaun ministerios atu kontrola bee mos sira iha rai laran hodi garantia kualidade ne’ebe daik ba saude komunidade sira nian. 

Moras rings moras ida ne’ebe pasiente nia vida tomak depende ba iha makina fase ran exetu halo operasaun transplatasaun rings (ginjal) maibe ida ne’e Timor –Leste seidauk bele halo no nasaun dezenvolvidu sira mos sei susar. 

Iha fulan hirak liu ba ho orsamentu jeral do estado 2014 Ministerio Saude konsege sosa tan makina fase ran hat hamutuk ho hat ida uluk agora dadaun iha makina walu mak konsentra iha ospital nasional hodi fo atendimentu ba pasiente rings nian maibe la sufsente tanba  numeru pasiente barak liu kapasidade makina nian. 

Tuir dadus transferensia moras pasiente moras rings agora dadaun hamutuk nain 42 mak halo hela tratamentu iha ospital Indonesia no iha balun mos fase ran hela iha ospital nasional Dili. 

Iha Parte seluk, Diretur Nasional Servisu Agua e Saneamentu, Gustavo da Cruz hateten bee mos ne’ebe distribui ba iha komunidade sira ne’e garantia iha kualidade tanba bee sira ne’e liu ona husi laboratorium. 

Nia haktuir antes distribui bee ba iha komunidade sira DNSA sempre foti uluk sampel hodi teste iha sira nia laboratorium liu –liu teste fisikal, bacteria no kimikal tes atu labele fo impaktu saude publiku. 

“Ami garantia bee ne’ebe ami trata iha stasaun sira ne’e ho kualidade diak maibe bee to’o iha konsumedores sira nia uma ne’e ami la garantia tanba fura kanu arbiru entau kontaminasaun bele mai husi aktu sira ne’e,”da Cruz hateten. 

Nia hatutan moras rings barak iha factor oioin laos impaktu husi bee maibe tanba ema ladun consume bee barak entau bele afeta ba sira nia saude.