- Publika iha: 30 Abril 2014
Sekretariu Estado Politika Formasaun Profesional e Empregu (SEPFOPE), estabelese Komisaun Nasional Kontra Trabalhu Infantil, ho intensaun atu proteje labarik sira husi trabalhu infantile no hakonu sira nia direitu tuir lei haruka.
Diretor Jeral SEPFOPE, Jacinto Barros Gusmão, hateten labarik hanesan futuru ba nasaun nian tanba ne’e governu iha obrigasuan atu proteje sira husi risku hirak ne’ebe bele prejudika sira nia kondisaun saude no edukasaun.
“Tempu to’o ona ita proteje ita nia oan no alin sira husi risku sira, sira iha dirietu atu halimar no ba eskola, la’os halo servisu todan,” DJ Gusmão hateten, iha Kaikoli, Dili.
Estabelesementu Komisaun Nasional Kontra Trablhu Infantil (KNKTI) ne’e, nia dehan, hanesan faze primeiru ne’ebe governu halo hodi responde ba rekomendasaun sira husi tratadus internasional ne’ebe estado ratifika ona iha tinan 2003 liu ba.
DJ Gusmão, hateten membrus komisaun ne’e kompostu husi Ministerio Solidaridade Sosial, Ministerio Edukasaun, Ministerio Saude, Ministerio Agrikultura e Peskas, Ministerio Komersio Industria e Ambiente, Sekretario Estado Joventude e Desportu inklui mos Camara Comersio Industria Timor –Leste no Sindikatu Trabalhador sira.
“Problema trabalhu infantil ne’e problema nasional,” nia hateten.
Nia hatutan,komisaun ne’e sei halo kampania, sosializasaun ba komunidade kona ba direitu labarik nian no halo inspesaun ba kompania no individu inklui inan aman ne’ebe fo servisu ba labarik minoridade sira no dezenvolve sistema baze dadus.
Entretantu komunidade Apriliano da Silva, hateten prezensa komisaun ne’e positive tebes, halo intervensaun ruma ba problema trabalhu infatil iha rai laran, tanba oras ne’e dadaun iha labarik barak mak moris iha luron ibun.
Nia hatutan, dadus ne’e importante tebes atu supporta halo dezenu ba politika no programa intervensaun, tanba problema ne’e seriu no sei fo impaktu ba dezenvolvementu nasaun nian bainhira la fo atensaun.
“Tempu ona atu fo atensaun ne’ebe rigorozu ba problema ne’e la presiza hein numeru trabalhador infantil as foin hakfodak halo intervensaun,” nia dehan.
Nia hatutan, programa importante mak edukasaun no sosializasaun atu hasa’e konsensia inan aman sira nian tanba realidade familia mak ema ne’ebe primeiru viola labarik sira nia direitu ho razaun ekonomia uma laran.