Sábado, Maio 04, 2024
Total visitors: 766366

Rede Soru Nain Husu Governu Kria Lei Kontrola China Faan Tais

Published: Maio 03, 2024
Rede Soru Nain tais nian husu governu kria lei hodi kontrola negosiante China sira ne’ebé mak faan...

APTL Husu MS Prepara Kondisaun Iha Sentru Saúde Molok Koloka Pesoal Saúde

Published: Maio 03, 2024
Prezidente Asosiasaun Partera Timor-Leste (APTL), Dra. Lidia Gomes husu ba Ministério da Saúde...

SEPS Apoiu Emerjénsia Ba Populasaun Hetan Evikasaun Iha Tipu 5

Published: Maio 03, 2024
Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl (SEPS) konsegue halo ona apoiu emerjénsia ba populasaun afetadu...

Pesoal Saude Iha Munisipiu Ermera La Sufisiente Atu Dezloka Ba Postu Saude Sira

Published: Maio 03, 2024
Diretór Servisu Saúde Autoridade Munisipio Ermera, Antonio de Dedeus Fatima hateten, iha munisípiu Ermera...

TL: Taxa Mortalidade Inan Aas Kompara Ho Nasaun Seluk Iha Sudeste Aziátiku

Published: Maio 03, 2024
Vise-Ministru ba Fortalesimentu Instituisional Saúde, José dos Reis Magno, hateten taxa...

UNICEF: Problema Infranstrutura Difikulta Servisu Tratamentu Saúde

Published: Maio 01, 2024
Reprezentante The United Nations International Children’s Emergency Fund (UNICEF), Bilal Aurang...

Tuir dadus Ministerio Saude nian iha tinan 2003 to’o Marsu 2016, hatudu katak timoroan nain 570 mak konfirmado afetadu Human Immunodeficiency Virus (HIV).

Dadus kontinua aas, tanba tuir Sekretario Geral Komisaun Nasional Kombate HIV/SIDA, Daniel Marçal, katak timoroan (feto no mane) liu –liu foinsa’e barak mak halo relasaun seksual ho ema barak.

Husi numeru ne’e, nia hateten ema nain 65 mak mate ona tanba sira moe e la ba fasilidade saude, entaun sira tama ona faze Acquired Immune Deficiency Syndrome (AIDS), laiha dalan seluk e tenke mate. 

“Tanba problema stigma no diskriminasaun, ema balun maske kona hela virus ne’e maibe subar tiha, tanba tauk entaun sira mate ho AIDS),” nia hateten hafoin halo sosializasaun ba komunidade suku Comoro, iha sede suku Comoro, Dili. 

Tanba ne’e, nia enkoraja ema hotu ne’ebe hetan sintomas virus ida ne’e bele ba fasilidade saude atu halo konfirmasaun no tratamentu.

Husi numeru ne’ebe iha, hatudu katak virus ida ne’e espalha ona iha munisipio hotu e munisipio ne’ebe afetadu bo’ot liu mak Dili, Bobonaro, Baucau, Suai, Oe-Cusse no Ermera. 

Kona ba la promove kondom hanesan meus prevensaun ba virus ida ne’e, nia dehan komisaun haree ema barak uza kondom halo relasaun seksual, maibe realidade sira hetan virus ida ne’e. 

“Ne’ebe ami lakohi halo kampanha kona ba kondom nian, maibe haree liu oinsa hasa’e ema nia konsiensia no hanoin, muda sira nia hahalok,” nia hateten.

Alende ne’e,nia dehan komisaun mos halo ona kampanha edukasaun ba komunidades no estudantes iha munisipios, atu sira iha konesementu hodi hado’ok aan husi riskus. 

Responsabel klinika Bairo-Pite, Doutor Daniel Murphy hateten politika foun governu nian labazeia ba evidensia sientifika.

Politika governu nian haforsa ema atu kontrola-aan, abstinensia, fidelidade duke uza kondom.

“Kuandu halo relasaun seksual tenke uza kondom atu kontrola risku hanesan lahetan isin rua no lahetan HIV, maibe hau la rekomenda ema hotu ba halo seks beibeik, ne’e depende ba ema ida-ida,” doutor Dan hateten. 

Foin lalais, nia informa klinika identifika estudante ida ne’ebe matenek no bele sai lideransa iha futuru, maibe labele, tanba nia pozitivu hetan virus HIV ne’ebe labele kura.

Entretantu Prezidente Komisaun Nasional Kombate HIV/SIDA (KNKS) atual Ministru Administrasaun Estatal (MAE), Dionisio Babo Soares hateten governu sei tau atensaun maka’as liu tan ba programa prevensaun, informa ema hotu atu oinsa mak bele prevene aan husi virus ne’e.

 “Apela ba joven sira, inan-aman sira kuidadu didiak tanba ransu livre ida ohin  loron konsekuensia barak tebes lahanesan tempu uluk,” nia apela. 

Nia parte preokupa tebes, tanba virus ida ne’e detekta aas iha iha nasaun vizinho (Indonesia) hanesan iha Nusa Tenggara Timur (NTT) registu ona kazu rihun rua resin. 

Responde ba atividades protituisaun ne’ebe buras iha rai laran, nia dehan ne’e atividade illegal tanba ne’e responsabiliade polisia nian atu buka tuir no prosesa tuir lei. 

Virus human immunodeficiency hanesan virus ida ne'ebe mak estraga ema nia sistema immuno e virus ida ne'e jeralmente espalla liu husi relasaun seksual nebe mak laseguru, uza daun ka saringa nebe mak kontaminadu. 

Lahalo tratamentu, bele hetan SIDA e ikus mai mate.