Sexta, Maio 03, 2024
Total visitors: 766366

Rede Soru Nain Husu Governu Kria Lei Kontrola China Faan Tais

Published: Maio 03, 2024
Rede Soru Nain tais nian husu governu kria lei hodi kontrola negosiante China sira ne’ebé mak faan...

APTL Husu MS Prepara Kondisaun Iha Sentru Saúde Molok Koloka Pesoal Saúde

Published: Maio 03, 2024
Prezidente Asosiasaun Partera Timor-Leste (APTL), Dra. Lidia Gomes husu ba Ministério da Saúde...

SEPS Apoiu Emerjénsia Ba Populasaun Hetan Evikasaun Iha Tipu 5

Published: Maio 03, 2024
Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl (SEPS) konsegue halo ona apoiu emerjénsia ba populasaun afetadu...

Pesoal Saude Iha Munisipiu Ermera La Sufisiente Atu Dezloka Ba Postu Saude Sira

Published: Maio 03, 2024
Diretór Servisu Saúde Autoridade Munisipio Ermera, Antonio de Dedeus Fatima hateten, iha munisípiu Ermera...

TL: Taxa Mortalidade Inan Aas Kompara Ho Nasaun Seluk Iha Sudeste Aziátiku

Published: Maio 03, 2024
Vise-Ministru ba Fortalesimentu Instituisional Saúde, José dos Reis Magno, hateten taxa...

UNICEF: Problema Infranstrutura Difikulta Servisu Tratamentu Saúde

Published: Maio 01, 2024
Reprezentante The United Nations International Children’s Emergency Fund (UNICEF), Bilal Aurang...

Ema estrangeirus 483, uza vistu turista hodi mai servisu inkui loke bisnis iha Timor,maioria husi nasaun vizinu Indonezia.

 

Komandante Operasaun Polisia Imigrasaun Vicente Gusmao, hateten hahu husi fulan Janeiru to’o Junu 2016 iha ema estrangeirus 483 mak uza vistu turista hodi hala’o servisu inklui loke negosiu iha timor hodi benefisia ba sira nia aan.

“Sira mai servisu iha area konstrusaun no balun pedagang kaki lima. Ami kaer sira no lori mai iha imigrasaun no prosesu tuir lei imograsaun nian, ” Komandante Gusmao hateten.

Nia hateten, hahalok ne’e viola prosedimentu lei imigrasaun azilium numeru 9/2003, iha artigu 118 ho 119, ne’ebe sei la autoriza sidadaun estrangeiru ida servisu uza vistu turista.

Nia informa, geografikamente numeru ne’ebe aas liu ne’e sidadaun Indonezia, Cina, Australia, Canada, Vietnam no Filipina.

Ema hirak ne’e, nia dehan prosesa hotu ona, balun haruka sira selu multa no balun liu husi prosedimentu abandona voluntariu, haruka sira voluntariamente fila ba sira nian rain.

Iha parte seluk Membru Parlamentu Jacinto Viegas Vicente, apresia ho servisu polisia imigrasaun ne’ebe konsege kaptura ema hirak ne’ebe viola lei imigrasaun Timor nian.

“Maibe ita triste, tanba ita nia sistema sei fraku entaun ema bele fasil tama ho numeru ne’ebe barak hanesan ne’e,” nia kestiona.

Tanba ne’e, nia husu ba governu atu haree ba dadus hirak ne’e sai hanesan referensia hodi bele muda sistema hirak ne’e, atu mais aperta nune’e ema labele tama mai arbiru.

“Tenke muda mekanismu sira ne’e, atu nune’e ema bele respeita ita nia lei,” nia sujere.