Sexta, Abril 26, 2024
Total visitors: 766366

Stigma No Diskriminasaun Hasoru Pasiente HIV Husi Pesoal Saúde No Família Rasik

Published: Abril 26, 2024
Diretora Ezekutiva Organizasaun Strela+, Ines Lopes, rekoñese stigma no deskriminasaun ba pasiente HIV-SIDA...

MS-MAPPF Halo Sensibilizasaun Moras Raiva Ba Komunidade Iha Área Frontera

Published: Abril 24, 2024
Ministériu Saúde (MS) servisu hamutuk ho Ministériu Agrikultura, Pekuaria, Peskas, Florestas...

Postu Saúde Suku Bahalarauin Iha Viqueque La Iha Médiku Jerál

Published: Abril 24, 2024
Koordenadór Postu Saúde iha Suku Bahalarawauin, Postu Administrativu Viqueque, Munisipio Viqueque, Abilio...

Presu Kafé Iha Merkadu Tun Komunidade Kuda Fali Vanila

Published: Abril 16, 2024
Reprezentante Prezidenti Autoridade Munisípiu (PAM) Ainaro, Sekretáriu Administrasaun Munisípiu,...

PM Gusmao: Timor-Leste Sei Sai Membru ASEAN Iha Tempu Badak

Published: Abril 12, 2024
Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, hateten iha tempu badak, 2025, Timor-Leste sei sai...

Japaun Apoia $600,000 Ba Redusaun Risku Dezastre Iha Munisípiu

Published: Abril 05, 2024
Governu Japaun, liuhusi embaixada iha Timor-Leste, apoiu ho $600,000 ba ajénsia International...

Parlamentu Nasional (PN) kria rezolusaun ida hodi obriga linha ministerio relevantes atu implementa programa integradu ba kombate malnutrisaun iha rai laran.

Prezidente Komisaun F Parlamentar (saude, edukasaun, kultura, veteranus no igualidade jeneru), Virgilio da Costa Hornai, hateten razoens PN hamosu rezolusaun ida ne’e, tanba konsidera governu laiha seriedade kombate malnutrisaun iha rai laran.

“Rezolusaun ida ne’e hanesan pozisaun parlamentu nian hodi husu governu tau iha seriedade, halo kampanha sensibilizasaun no atividades demonstrasaun tein iha komunidades,” nia hateten iha seminario parlamentu nasional kona ba nutrisaun ho tema investe iha nutrisaun –fundasaun ba dezenvolvementu, iha salaun Museum Dili. 

Nia dehan, atividade demonstrasaun tein ne’e importante tebes atu aumenta ema nia konesementu kona ba nutrisaun, liu –liu oinsa prepara hahan ne’ebe nutritivu. 

“Ho ida ne’e, ita bele salva guarda ita nia jerasaun foun sira atu sira iha kondisaun ne’ebe diak,” nia hateten.  

Iha diskusaun orsamentu tinan 2017 nian, nia hateten parlamentu sei aloka orsamentu items ida hodi halo kampanha nasional kona ba nutrisaun nian. 

Iha parte seluk Diretora Jeral Prestasaun Servisu Ministerio Saude, dotora Odete Viegas apresia ba rezolusaun ida ne’e, tanba problema nutrisaun la’os responsabilidade minsiterio nian mesak, maibe multi sektoral. 

“Parlamentu iha komitmentu bo’ot atu apoiu, hau sente fundamentu tebes atu ita bele responde ba servisu sira ne’e ba oin,” nia hateten. 

Nia dehan, dezafiu bo’ot ne’ebe grupo servisu nutrisaun hasoru mak koordenasaun no kontinuasaun programas nutrisaun iha linha ministerio laiha.

Nia hatutan, nutrisaun sai programa prioridade ministerio nian atu haree iha tinan oin (2017). 

Enkuantu MS rasik servisu hamutuk ho Programa Mundial Aihan (WFP) no Unicef hodi prevene malnutrisaun no fahe aihan suplementar ba inan isin rua, fo susu no ba labarik tinan lima mai kraik iha rai laran.

Entretantu tuir Diretora organizasaun Hamutuk Ita Ajuda Malu (HIAM) Health, Rosaria Martins da Cruz, katak malnutrisaun aas iha Timor la’os tanba kiak, maibe tanba komunidade sei falta informasaun kona ba nutrisaun nian.  

“Tanba feto mak foti desizaun iha uma laran kona ba reseita aihan atu tein, entaun ita tenke eduka ita nia feto maluk sira, nune’e sira iha konesementu hodi prepara hahan ne’ebe nutritivu no balansu ba familia,” nia hateten. 

Alende ne’e, nia dehan presiza mos halo sosializasaun ba sosiedade kona ba malnutrisaun ho rais badak, tanba sosiedade barak hanoin badak ne’e fator jenetiku. 

Nia hatutan, iha 50.2% husi labarik 2000 ho idade tinan lima mai kraik mak sofre malnutrisaun (badak).