Sexta, Abril 26, 2024
Total visitors: 766366

Stigma No Diskriminasaun Hasoru Pasiente HIV Husi Pesoal Saúde No Família Rasik

Published: Abril 26, 2024
Diretora Ezekutiva Organizasaun Strela+, Ines Lopes, rekoñese stigma no deskriminasaun ba pasiente HIV-SIDA...

MS-MAPPF Halo Sensibilizasaun Moras Raiva Ba Komunidade Iha Área Frontera

Published: Abril 24, 2024
Ministériu Saúde (MS) servisu hamutuk ho Ministériu Agrikultura, Pekuaria, Peskas, Florestas...

Postu Saúde Suku Bahalarauin Iha Viqueque La Iha Médiku Jerál

Published: Abril 24, 2024
Koordenadór Postu Saúde iha Suku Bahalarawauin, Postu Administrativu Viqueque, Munisipio Viqueque, Abilio...

Presu Kafé Iha Merkadu Tun Komunidade Kuda Fali Vanila

Published: Abril 16, 2024
Reprezentante Prezidenti Autoridade Munisípiu (PAM) Ainaro, Sekretáriu Administrasaun Munisípiu,...

PM Gusmao: Timor-Leste Sei Sai Membru ASEAN Iha Tempu Badak

Published: Abril 12, 2024
Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, hateten iha tempu badak, 2025, Timor-Leste sei sai...

Japaun Apoia $600,000 Ba Redusaun Risku Dezastre Iha Munisípiu

Published: Abril 05, 2024
Governu Japaun, liuhusi embaixada iha Timor-Leste, apoiu ho $600,000 ba ajénsia International...

Primeira Dama Isabel Ferreira, hateten justisa ne’ebe independente bele kontribui ba paz no estabilidade iha rai laran, estadu tenke garantia ida ne’e.

 

Nia dehan, justisa no paz labele sees malu e atu hametin paz no estabilidade, presiza justisa ne’ebe mak forte, independente, justu no labele iha intervensaun politika.

Tanba nia konsidera, justisa iha Timor seidauk independente tanba sei hetan intervensaun husi politika nain sira.

“Matenek nain sira hateten justisa no paz ne’e la sees malu, entaun presiza kria justisa ne’ebe forte no independente hodi kontribui ba paz iha rai laran,” nia hateten wainhira partisipa serimonia komemorasaun tinan 20 Premiadu Novel da Paz iha Hotel Novo Turismu, Dili.

Alende ne’e, nia mos husu ba sosiedade tomak atu fo kontribuisaun hodi bele haforte liu tan sistema judicial iha rai laran.

“See mak involve iha kazu ruma, nia sai arguido, sasin no vitima, tenke kolabora ho justisa, mai iha tribunal hodi fo nia deklarasaun, ita labele akuza malu deit depois ita la kontribui,” nia apela.

Iha parte seluk Provedor dos Direitus Humanus e Justisa (PDHJ), Silverio Baptista Pinto, konkorda tanba wainhira justisa la’o ho independente sein iha intervensaun politika, maka sei asegura estadu ida ne’e.

“Asegura demokratiku ne’ebe mak mais justu, justisa tenke forte, justisa tenke hala’o nia knar ho independente,” nia hateten.

Iha parte seluk Membru Parlamentu (MP), Arao Noe Amaral la konkorda bainhira justisa iha Timor laiha intervensaun husi politika nain sira.

Tanba nia dehan, tribunal la funsiona mesak pur enkuantu laiha governu no Parlamentu Nasional inklui Presidente Republika.

“Orgaun hat ne’e presiza kompleta malu, tanba iha interdependensia ba malu,” nia dehan.

Nia dehan, ema komprende kona ba separasaun de poderes, maibe labele haluha katak orgaun hat ne’e iha interdependensia ba malu.

“Tribunal labele foti desizaun sekuandu lei laiha, governu aprezenta, parlamentu aprova no prezidente promulga, kuandu promulga ona mak lei ne’e tama iha vigor, ne’e katak tribunal mos depende ba parlamentu, governu no prezidente da republika,” nia dehan.

Ne’ebe nia dehan, orgaun sira ne’e depende ba malu e laiha ida mak independente lolos.