Terça, Abril 30, 2024
Total visitors: 766366

Stigma No Diskriminasaun Hasoru Pasiente HIV Husi Pesoal Saúde No Família Rasik

Published: Abril 26, 2024
Diretora Ezekutiva Organizasaun Strela+, Ines Lopes, rekoñese stigma no deskriminasaun ba pasiente HIV-SIDA...

MS-MAPPF Halo Sensibilizasaun Moras Raiva Ba Komunidade Iha Área Frontera

Published: Abril 24, 2024
Ministériu Saúde (MS) servisu hamutuk ho Ministériu Agrikultura, Pekuaria, Peskas, Florestas...

Postu Saúde Suku Bahalarauin Iha Viqueque La Iha Médiku Jerál

Published: Abril 24, 2024
Koordenadór Postu Saúde iha Suku Bahalarawauin, Postu Administrativu Viqueque, Munisipio Viqueque, Abilio...

Presu Kafé Iha Merkadu Tun Komunidade Kuda Fali Vanila

Published: Abril 16, 2024
Reprezentante Prezidenti Autoridade Munisípiu (PAM) Ainaro, Sekretáriu Administrasaun Munisípiu,...

PM Gusmao: Timor-Leste Sei Sai Membru ASEAN Iha Tempu Badak

Published: Abril 12, 2024
Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, hateten iha tempu badak, 2025, Timor-Leste sei sai...

Japaun Apoia $600,000 Ba Redusaun Risku Dezastre Iha Munisípiu

Published: Abril 05, 2024
Governu Japaun, liuhusi embaixada iha Timor-Leste, apoiu ho $600,000 ba ajénsia International...

Hafoin halo inspesaun durante fulan neen (Janeiro –June) 2016 nia laran, Diresaun Nasional Inspesaun Alimentar Ekonomia, identifika lojas 58 iha Dili laran mak fa’an sasan liu prazu ba konsumedores, maioria husi estrangeirus.

Inspesaun ne’e bazeia ba dekretu lei 23/2009 kona ba inspesaun alimentar ekonomia, atu asegura produtus ne’ebe komunidade sira konsumu seguru ba sira nia saude. 

Responsavel Gabinete Juridiku, Domingos Nunes hateten sansaun la’os atu hamate loja sira maibe eduka no fo hanoin sira atu fa’an produtu ne’ebe kualidade no seguru ba konsumedores. 

“Husi inspesaun ne’e ami konsege rekolha osan $3 mil husi kompania sira ne’ebe hetan halo infraksaun, no osan ne’e tama ba kofre estado,” nia hateten iha knar fatin Matadouro, Dili. 

Husi total lojas ne’ebe identifikadu, nia dehan iha lojas internasional rua maka iha ona prosesu justisa, tanba sira la kumpri notifikasaun husi inspesaun jeral no sira kontinua fa’an produtu liu prazu. 

“Agora dadaun iha kompania internasional rua mak haruka ona ba iha ministerio publiku, iha hela prosesu laran,” nia hateten.

Tuir dekretu lei, lojas ne’ebe viola lei sei hetan sansaun coimas husi $1000 to’o $10 mil inklui mos sansaun criminal bainhira la kumpri sira nia kompromisio atu labele repete tan. 

Tinan kotuk (2015), nia dehan lojas no restourante hamutuk 148 mak viola lei no kontribui orsamentu $18 mil ba kofre estado.  

Iha parte seluk Membru Parlamentu Jorge da Conçeicao Teme, hateten aprlamentu aprova ona dekretu lei kona ba protesaun ba konsumedores.

Dekretu lei ne’e, nia dehan agora dadaun iha ona prezidente da republika nia fatin hodi hein promulgasaun. 

“Ami sei halo estudu komparativu ida iha Indonezia kona ba implementasaun lei ne’e iha sira nia rai,” nia hateten.