Sábado, Maio 18, 2024
Total visitors: 766366

Diretór Ezekutivu Centru Nasionál Chega! Institutu Públiku (CNC, I.P), Hugo Maria Fernandes informa livru ho titlu Meniti Jalan Berduni, subliña kestaun tolu importante ba jornalista, ativista, akademista no ema hotu tenke brani kestiona poder ukun no sai husi kampus atu hamutuk ho sosiedade luta ba injustisa no violasaun direitu humanu ne’ebé akontese iha mundu, liu-liu iha Timor-Leste.

Diretór Ezekutivu Centru Nasionál Chega! Institutu Públiku (CNC, I.P), Hugo Maria Fernandes informa livru ho titlu Meniti Jalan Berduni, subliña kestaun tolu importante ba jornalista, ativista, akademista no ema hotu tenke brani kestiona poder ukun no sai husi kampus atu hamutuk ho sosiedade luta ba injustisa no violasaun direitu humanu ne’ebé akontese iha mundu, liu-liu iha Timor-Leste.

Nia dehan livru ne’e hakerek kona-ba papél jornalista, ativista no akademista George Junus Aditjondro nian hodi defende ema kbi’it laek sira iha nivel baze no kestiona poder ukun sira ne’ebé la promove boa governasaun.

“Importánsia husi livru ne’e iha buat tolu ba jerasaun foun sira mak tenke kestiona poder, labele hanoin ukun ne’e baut di’ak de’it. Segundu hakerek kona-ba istória Timor-Leste husi prespetiva ema barak nian, liu-liu George Junus Aditjondro nia kontribuisaun ba luta Timoroan nian no referénsia seluk ba akademista sira tenke brani ko’alia no sai husi vida kampus ba hamutuk ho komunidade luta ba moris di’ak,” nia hateten hafoin partisipa iha serimónia lansamentu livru Meniti Jalan Berduri, iha Eis Komarka Balide, Díli.

Nia hateten livru ne’e bele fó korajen ba jerasaun foun sira tenke brani kestiona ukun ne’ebé sala no akademista sira labele hela de’it iha kampus tenke tuun ba hamutuk ho komunidade luta ba moris di’ak povu tomak nian.

Nia hatutan livru ne’e mós hanesan asaun solidaridade ida ba jornalista, ativista no akademista George Junus Aditjondro, ne’ebé durante hala’o nia papél kontribui no publika ona notísia krítiku sira kona-ba poder ukun iha Indonézia, violasaun direitu humanu ne’ebé akontese iha Timor-Leste no agora sei akontese iha Papua.

Nia informa sira sei fahe livru ne’e ida-ida ba universidade sira atu tau iha liblioteka universitáriu nian hodi estudante sira bele asesu lee no tau mós iha biblioteka CNC ba ema ne’ebé hakarak asesu bele asesu lee.

Iha parte seluk, Editór Livru Meniti Jalan Berduri, Aderito de Jesus Soares hateten livru refere koalia kona-ba George Junus Aditjondro nia papél hanesan inteletuál iha Indonézia, maibé iha kapitulu haat mak koalia kona-ba Timor-Leste.

Nia dehan Meniti Jalan Berduri ne’e kona-ba George Junus Aditjondro nia sakrifisiu no didikasaun atu deskreve nia papél iha vida advokasia no kampaña ba injustisa sosiál iha Indonézia, Papua no Timor-Leste.

“Espera ne’e bele sai hanesan materia ba universidade sira aprende, tanba livru ne’e riku tebes husi aspetu inteletuál. No importante mós ba jerasaun sira post referendum bele foti lisaun sira luta ba injustisa sosiál ne’ebé akontese iha rai-laran,” nia hateten.

Nia hateten livru ne’e hakerek ho lian bahasa Indonesia, hanesan onra ida ba jornalista, ativista, akademista no inteletuál husi Indonesia, belun bo’ot George Junus Aditjondro tanba hakerek ona notisia, livru krítiku sira kona-ba poder ukun Indonézia, iha tempu Prezidente Soeharto, violasaun direitu umanu ne’ebé akontese iha Timor-Leste.

Nia informa George Junus Aditjondro moris iha loron 27 fulan Maiu tinan 1946, iha Indonesia no mate iha loron internasionál direitu humanu, dia 10 fulan Dezembru tinan 2016.