Segunda, Abril 29, 2024
Total visitors: 766366

Provedór Direitus Humanu no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres lamenta ho atuasaun membrus Polisia Nasionál Timor-Leste (PNTL), liu-liu halo asaun hasoru professores kontratadu ne’ebé halo manifestasaun hasoru Ministeriu Edukasaun hodi ejiji sira nia estatutu tanba governu deside hapara sira nia kontratu iha dia 31 fulan-dezembru tinan 2023.

Provedór Direitus Humanu no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres lamenta ho atuasaun membrus Polisia Nasionál Timor-Leste (PNTL), liu-liu halo asaun hasoru professores kontratadu ne’ebé halo manifestasaun hasoru Ministeriu Edukasaun hodi ejiji sira nia estatutu.

Nia dehan ejijensia professor kontratu sira nian ne’e nesesariu no Estadu iha obrigasaun atu rezolve estatutu professor sira nian tanba sira barak kontratadu tinan 10 resin ona, ne’ebé derepente governu hapara sira sente lakon.

“Lamenta ho atuasaun Polisia nian hasoru professor sira, tanba laiha nesesidade ba Polisia atu halo detensaun ba professor sira ne’e. Primeru, professor sira ba iha ne’eba atu espresa sira nia opiniaun no direitu konstitusionál hasoru entidade públika ne’ebé kaer sira nia destinu, entaun laiha nesesidade ba polisia atu halo apresaun.

Polisia iha obrigasaun atu garante manifestasaun ne’ebé professor sira halo ne’e la prejudika servisu ka interese seluk, entaun polisia bele esforsu oinsa atu dispersa ema fila ba uma. La presiza kaer, sama ba rai halo tortura, laiha nesesidade. Ne’e violasaun direitu humanu no direitu konstitusionál ema nain,” nia hateten iha salaun CNE Colmera, Dili.

Nia hateten polisia tenke iha aproximasaun ne’ebé orienta ba prevensaun, bainhira hare professor sira nia asaun iha tendensia halo desturbiu ruma.

Provedór Guterres husu ba komandu PNTL atu liberta professor kontratadu na’in 10 resin ne’ebé halo detensaun inkondisionalmente tanba laiha nesesidade ba detensaun.

“Lamenta tebes ho intervensaun polisia nian. Dala ida tan hau dehan laiha nesesidade ba polisia atu kaer ema sira ne’ebé ba halo manifestasaun tanba manifestasaun ne’e direitu konstitusionál sidadaun ninian. Ne’ebé apela ba polisia liberta professor sira ne’e inkondisionalmente tanba sira ba halo manifestasaun ne’e sira nia direitu,” nia husu.

Iha oportunidade ne’e, nia mos husu ba Ministeriu Edukasaun atu fo esplikasaun ida ne’ebé klaru ba professor sira konaba tanba sa mak professor sira ne’e kontratu to’o tinan 10 resin, ne’ebé halo sira dependensia tiha ona no balun hamosu ona direitu seluk hanesan halo kreditu.

Iha parte seluk, Portavoz Komando Jeral Polisia Nasionál Timor-Leste (PNTL), Superintendente Polisia, António da Luz hateten Konstitusaun Republika Demokratika Timor-Leste (KRDTL) artigu 42 konaba liberdade reuniaun no manifestasaun katak ema hotu-hotu iha direitu halo manifestasaun, maibe tenke tuir lei. Entau iha dekreut lei numeru 1/2006, 8 de fevreiru, konaba liberdade reuniaun no manifestasaun artigu 5 konaba restrisaun katak bandu manifestasaun besik edifisiu públiku tenke 100 metrus husi fatin.

Nia dehan iha fulan-janeiru 2024, professor kontratadu sira hato’o pedidu ba komandu jeral husu fatin jardin 5 de Maio no jardin BJ Habibi. Iha dia 19 fulan-janeiru, sira halao enkontru entre komandu no portavoz professor sira nian. Desizaun ne’ebé foti manifestasaun bele halo iha fatin ne’ebé determina ona mak Tasi Tolu, entaun sira hotu konsentra iha ne’eba hato’o sira nia hanoin no parte PNTL asegura seguransa.

“Konaba polisia ita prontu nafatin komandu orienta ona ba komandu munisípiu ho unidade sira atu asegura ba atividade ida ne’e, la utoriza mak sira halo marsa no fatin sira ne’ebe mak la autoriza hanesan iha ministeriu edukasaun nian. Ne’e edifisiu publiku entaun la autoriza tanba ne’e lei mak fo dalan iha artigu 5 konaba bandu tenke 100 metrus husi edifisiu públiku. Ne’e mak konkordansia katak sira tenke halo iha Tasi Tolu tanba manifestasaun ne’e direitu ida sidadaun sira nian,” nia hateten.

Nia hateten sira simu kritika sira husi públiku konaba atuasaun polisia nian, maibe polisia halao knar tuir lei atu proteje ema hotu-hotu la hare ba ema ne’e nia estadu sivil no sosial.

“Polisia nia serivsu mak atu asegura, maibe kuandu kontra lei polisia tenke atua, laos tanba la gosta sira lae, maibe lei fo dalan duni. Ne’ebe dalaruma publiku kestiona polisia nia atuasaun polisia halao nia knar, se la halo atuasua

n mak mosu buat ruma sira fo sala polisia katak lahalo servisu. Ne’ebé polisia nia servisu la hare ba se papel polisia nian atu protese ema hotu no propriedade estadu nian,” nia hatutan.

Nia hatutan sidadaun iha direitu atu hato’o keixa ba autoridade kompetente konaba servisu PNTL nian no institusaun kompetente mak sei julga tuir lei.