Terça, Abril 30, 2024
Total visitors: 766366

Ministériu Saúde (MS) aervisu hamutuk ajénsia UNFPA ho apoia husi governu Australia, fó kapasitasaun ba professionál saúde husi Hospital Referral Maliana, Hospital Rejionál Baucau no Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV) kona-ba abilidade iha servisu vijilansia no responde ba mortalidade inan no oan, liu-liu atu buka hatene kauza no oinsa responde hodi redús taxa mortalidade inan no oan.

Ministériu Saúde (MS) aervisu hamutuk ajénsia UNFPA ho apoia husi governu Australia, fó kapasitasaun ba professionál saúde husi Hospital Referral Maliana, Hospital Rejionál Baucau no Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV) kona-ba abilidade iha servisu vijilansia no responde ba mortalidade inan no oan, liu-liu atu buka hatene kauza no oinsa responde hodi redús taxa mortalidade inan no oan.

Diretora Jerál, Prestasaun Saúde, Doutora Odete da Silva Viegas hateten iha tinan 2014, estabelese ona sistema vijilansia no responde ba mortalidade inan, ne’ebé servisu sira-ne’e hatudu progresu lubun ida, tanba konsege redus taxa mortalidade inan ba 159/100,000 inan partu. Maibé númeru ne’e sei aas kompara ho nasaun seluk iha rejiaun Sudeste Asiátiku.

“Normalmente ita-nia frakeza ida mak depois ita hatene tiha rezultadu ita la buka solusaun ba problema ne’ebé identifika.

Ita bele iha planu didi’ak, maibé kuandu ita laiha apoia rekursu humanu ne’ebé sufisiente, apoia diagnóstika no medikamentu ne’ebé presiza responde iha tempu ne’ebé lalais ita laiha mós ita-nia ain kadiik hela,” nia hateten hafoin partisia iha abertura atividade treinamentu Maternal Perinatal Death Surveillance and Response (MPDSR) iha Hotel Timor, Díli.

Nia hateten presiza konsidera servisu lubun ida hahú husi mekanizmu kordenasaun entre profesionál saúde sira no autoridade lokál sira atu hatene inan isin-rua iha nivel komunidade. Nune’e mós kapasidade responde tenke reforsa intermus rekursu humanu, finanseiru, apoia diagnóstika no medikamentu. Alende ne’e, servisu referral mós sai fatór prinsipal ida kontribui ba mortalidade inan.

Nia hatutan governu halo esforsu ona atu integra servisu sira, liuhusi programa Saúde na Familia (SnF) atu hasa’e kobertura saúde universal no asegura komunidade hetan asesu kuidadu saúde ne’ebé komprensivu.

Entretantu, Adjunta Reprezentante UNFPA, iha Timor-Leste, Doutora Domingas Bernardo hateten treinamentu refere importante tebes atu profesionál saúde husi ospital sira bele tuur hamutuk ho péritu husi universidade husi Amerika, atu haree fali implementasaun programa vijilansia no responde ba mortalidade inan no oan ne’ebé estabelese iha tinan 2014.

“Péritu sira-ne’e iha abilidade tékniku ne’ebé forte tebes iha saúde maternu infantíl, entaun ita tenke aprende husi sira. Iha loron haat ne’e atu bele foti saida mak sira sei fó ba partisipante sira no sira tenke implementa,” nia hateten.

Nia hateten isin-rua ne’e inan sira tenke kontente, maibé iha Timor-Leste, inan isin-rua 6,000 husi total estimasaun 40,000 ne’ebé isin-rua kada tinan iha risku hetan komplikasaun. Signifika servisu saúde maternu infantíl tenke asesivel no hetan apoia husi parte hotu atu garantia inan isin-rua sira-ne’e hetan atendimentu ne’ebé di’ak no salva vida.

Nia informa totál partisipante iha treinamentu ne’e hamutuk na’in 20, kompostu husi médiku jeral, parteira no médiku espesialista husi sala-maternidade hospital referral Maliana, hospital rejional Baucau no hospital nasionál, Díli. Formasaun ne’e hala’o durante loron haat, hahu dia 5 até 8 fulan setembru tinan 2023.

Iha parte seluk, Sekretária ba Saúde no Nutrisaun, iha Department of Foreign Affairs and Trade (DFAT), Deidre Ballinger hateten governu Australia iha komitmentu servisu hamutuk ho governu Timor-Leste, liu-liu setór saúde.

“Hanesan nasaun ki’ik ita halo progresu barak iha saúde maternu infantíl, maibé ita hotu hatene katak sei iha buat barak ne’ebé ita presiza halo, bainhira ita haree inan no oan sira mate. Ita presiza kontinua servisu iha sistema ne’ebé fornese no suporta pesoal saúde sira ajuda inan sira iha área remota ne’ebé presiza liu kuidadu saúde,” nia hateten.