Terça, Abril 30, 2024
Total visitors: 766366

Reprezentante Ajénsia Fundu Nasoins Unidas ba Populasaun (UNFPA), iha Timor-Leste, Pressia Arifin-Cabo informa sira servisu hamutuk ho Universidade Tasmania, Australia ajuda Ministériu Saúde, halo peskiza no dezeña programa edukasaun ba mudansa sosial no komportamentu família, liu-liu laen, banin feto atu suporta inan isin-rua sira konsulta kuidadu ante natal rutina no tenke partu iha fasilidade saúde.

Reprezentante Ajénsia Fundu Nasoins Unidas ba Populasaun (UNFPA), iha Timor-Leste, Pressia Arifin-Cabo informa sira servisu hamutuk ho Universidade Tasmania, Australia ajuda Ministériu Saúde, halo peskiza no dezeña programa edukasaun ba mudansa sosial no komportamentu família.

Nia dehan dadus peskiza demografia no saúde tinan 2016, hatudu inan isin-rua 52% husi mak sei partu iha uma, tanba fatór barak, liu-liu influénsia família, hela dook husi fasilidade saúde no protidaun fasilidade saúde sei menus atu fó prestasaun kuidadu saúde ne’ebé kualidade ba inan isin-rua sira.

“Ami servisu parseria ho Universidade Tasmania atu inan 52% ne’ebé partu iha uma ita ajuda muda sira-nia komportamentu hodi konvense sira partu iha fasilidade saúde, tanba inan barak partu iha uma ho akompañamentu husi laen, banin feto, viziñu sira de’it, bainhira hetan komplikasaun sira lahatene atu halo saida no inan ne’e lakon vida ka mate,” nia hateten hafoin asina akordu kooperasaun servisu ho Universidade Tasmania iha Hotel Timor, Díli.

Nia hateten esforsu servisu ne’e tenke komprensivu katak inan sira hotu iha konsiénsia no hakarak partu iha fasilidade saúde mak governu mós tenke garantia iha fasilidade saúde própriu kompleta ho rekursu humanu treinadu, ekipamentu no medikamentu disponivel iha fatin atu atende inan sira.

Nia hatutan governu tenke konsidera situasuan ne’ebé iha atu fó atensaun liuhusi alokasaun orsamentu ne’ebé sufisiente atu mellora fasilidade saúde sira, fó kapasitasaun ba pesoal saúde sira, sosa ekipamentu sira no medikamentu sira.

“Ha’u espera governu Timor-Leste sei konsidera importante orsamentu ba saúde maternu infantile, tanba ita presiza reabilita fasilidade maternidade sira, ita presiza fó asisténsia ne’ebé kualidade, iha medikamentu ne’ebé la stok-out no rekursu humanu treinadu sira atu ajuda inan sira,” nia espara.

Nia informa, ekipa husi universidade Tasmania, sei halo peskiza ida iha munisípiu tolu atu buka hatene, tanba sa inan sira sei partu iha uma, molok dezeña programa hamutuk ho Ministériu Saúde.

Entretantu, Diretora Laboratóriu Komportamentu, iha Universidade Tasmania, Profesór Sween-Hoon Chuah hateten rezultadu peskiza sientífiku sira balun hatudu iha área rurál influénsia família nian, liu-liu banin feto sira sei makas kona-ba fatin partu ba sira-nia feto foun.

“Ami sei tuun ba terenu ko’alia ho inan sira, tanba sa mak sira partu iha uma, bele influénsia husi banin feto sira, laen sira no bele mós problema transporte, ne’e ita-nia espekulasaun de’it. Maibé ita sei buka hatene bainhira ita ko’alia ho inan sira,” nia hateten.

Iha parte seluk, Diretór Nasionál Apoiu Kuidadu Saúde Primária na Família, iha Ministériu Saúde, Dotor Noel Gama Soares, espera ho apoia espertu sira husi universidade Tasmania, bele mellora di’ak liutan programa edukasaun promosaun saúde ba komunidade atu bele konvense inan sira hakbesik aan ba fasilidade saúde konsulta rutina no partu iha fasilidade saúde.

“Ita hatene katak ita-nia ema nia nivel edukasaun menus tebes no ita-nia geografia, liu-liu iha área rurál araska tebes sira hela dook malu. Entaun oinsa ita konvense sira mai partu iha fasilidade saúde,” nia hateten.

Nia rekoñese iha inan balun ne’ebé bolu pesoal saúde sira fó ajuda partu iha uma, tanba difikuldade asesu ba fasilidade saúde. Maibé númeru ne’e sei ki’ik tebes tanba limitasaun rekursu humanu mós.

Tuir dadus Ministériu Saúde, totál sentru saúde iha teritóriu tomak hamutuk 72, kompostu husi level 1 iha 20, level II iha 42, level III iha 10. Maternidade hamutuk 60, Postu Saúde hamutuk 334, kompostu husi level I iha 313 no level II iha 21 no postu tratamentu iha 52.