Sexta, Maio 17, 2024
Total visitors: 766366

Ministru estado e Ministru Saude Rui Maria de Araujo fo orientasaun ba kordenador programa Saude na Familia 12 munisipio no Regiaun Administrativu Espesial Oe-Cusse Ambeno (RAEOA) atu fo atensaun ba iha kombatentes libertasaun nasional sira hodi asesu ba asistensia saude ne’ebe tuir lei haruka.

MdS integra asistensia saude ba veteranus sira iha programa saude na familia.

Nia dehan, liu husi visita domisiliario iha programa saude na familia ne’e profesional saude sira identifika kombatentes libertasaun nasional sira hatama iha baze dadus no ba sira ne’ebe presiza asistensia saude tenke fo atensaun liu –liu fasilita atu hetan atendimentu ne’ebe diak tuir nesesidade.
Nia hateten, tuir lei kombatentes libertasaun artigu 22 numeru 2 hateten ema ne’ebe iha direitu atu hetan atu hetan asistensia especial mak sira ne’ebe simu pensaun subsistensia fulan –fulan.
Nia dehan, bazeia ba lei ne’e signifika iha gurpo rua mak hanesan sira ne’ebe tinan 8-14 no tinan 15 ba leten, maibe iha artigu 24 numeru 2 hateten fali ba veteranus sira ne’ebe tinan 8 espesifiku sira ne’ebe idade tinan 50 ba leten, sira mak iha direitu atu hetan asistensia especial.
“Ita bo’ot sira nia registu saude na familia no internasional asistensia medica ba kombatentes libertasaun nasional tenke konsistente ho buat ne’ebe hakerek iha lei, signifika sira ne’ebe 8 ba leten ne’e registu hotu kedas iha baze dadus no sira nia familia ita tenke fo atensaun especial ba sira,” nia hateten bainhira halo enkontru ho kordenador SnF sira iha salaun Ministerio Saude, Kaikoli, Dili.
Nia dehan, sira sei halo kordendasaun ho Ministerio Solidaridade Sosial (MSS) atu haree asuntu ida ne’e liu –liu hadia mekanismu kordenasaun sira ne’ebe iha atu bele fo asistensia ba kombatentes libertasaun nasional sira ho diak.
Nia informa, sira halo ona kordenasaun ho MSS munisipio sira atu nomea pontu vocal ba asuntu ida ne’e atu kordena ba malu hodi redus birokrasia sira ne’ebe durante ne’e sai obstaklu ba veteranus sira atu asesu ba asistensia sira ne’ebe governu fo.
Portantu dadus geral veteranus iha teritorio tomak ne’ebe hetan registu ona hamutuk 1597.
Iha parte seluk, Diretor Saude Munisipio Ermera Graciano da Cruz hateten durante ne’e sira konfuzaun tanba iha grupo tinan 0-3,4-7,8-14 no 15 no laiha informasaun ne’ebe klaru ba sira katak grupo ida ne’ebe mak tenke fo atensaun especial.
Nia dehan, ho limitasaun informasaun sira fo atendimentu jeral deit ba veteranus hotu laiha diferensia entre grupo sira ne’e tanba ne’e dala barak mosu problema veteranus mai iha Ospital Nasional Guido Valadares (HNGV) sira tenke forma iha linha hanesan ema hotu entaun hamosu deskontente.
“Ohin ministru fo ona orientasaun ida klaru katak veteranus ne’ebe ita atu dignifika no tau iha konsiderasaun mak sira ne’ebe tinan 8 ba leten,” nia hateten
Nia espera, ho informasaun sira ne’e bele ajuda sira fo asistensia ne’ebe diak liu tan ba iha kombatentes libertasaun nasional sira ne’ebe presiza asistensia saude.
Nia rekonese, durante ne’e ladun iha kordenasaun ne’ebe diak entre ministru rua (MdS no MSS), entaun hamosu deskontente ba veteranus sira.