Sexta, Abril 26, 2024
Total visitors: 766366

Diretur Executivu Hospital Nasional Guido Valdares (HNGV), Doutor Alito Soares hateten tempu ona Ministeriu da Saúde atu eleva nivel Departamentu Banku Sangue ba nivel instituto Autónomo, nune’e bele iha kapasidade intermus finanseiru no rekursu humanu apropriadu atu asegura kuantidade no kualidade ran hodi fo atendimentu ba populasaun sira ne’ebe presiza ran ba salva vida.

Diretur Executivu Hospital Nasional Guido Valdares (HNGV), Doutor Alito Soares hateten tempu ona Ministeriu da Saúde atu eleva nivel Departamentu Banku Sangue ba nivel instituto Autónomo.

Nia dehan hafoin independensia servisu doasaun ran hanesan unidade ki’ik ida tutela ba iha departamentu laboratoriu iha HNGV. No iha tinan 2021, hasa’e nivel husi unidade ba departamentu Banku de Sangue, maibe atendimentu kobre teritorio tomak.

“Hare husi aspetu sira ne’e hotu, hau hanoin kriteria ne’ebe bele prense atu hasa’e nivel departamentu ba diresaun ou institusaun autónom ida,” nia hateten hafoin partisipa iha selebrasaun loron mundial doasaun ran iha HNGV Bidau, Dili.

Nia hateten nesesidade ran iha sala internamentu sira kada semana aumenta, bele liu 330 resin, maibe ran ne’ebe koleta husi doador voluntariu sira menus liu ida ne’e tanba ne’e familia sira mak tenke fo ran.

Nia hatutan durante ne’e departamentu ida ne’e, laos deit responde nesesidade HNGV nian, maibe nesesidade hospital regional no referral sira, inklui mos klinika privadu sira ne’ebe iha rai laran.

Enkuantu, Ministra da Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo konsiente iha nesesidade atu eleva nivel Departamentu Banku de Sangue nian tanba provizoriumente uniku departamentu ida ne’e mak halao servisu ida ne’e, maibe tenke hare fali prontidaun no performansia departamentu ida ne’e nian ba servisu atendimentu ran.

“Ita la promete, maibe ita hakarak institusaun ne’ebe a’as liu tanba sira laos fo deit atendimentu ba Hospital Nasional Guido Valdares, maibe ba hospital rejional no referal sira inklui klinika privadu sira ne’ebe presiza. Ita iha nafatin servisu ho sira,” nia hateten.

Nia hateten servisu ne’ebe durante ne’e halao seidauk atinji numeru indikador husi Organizasaun Mundial Saúde katak 0.1% to’o 0.3% husi populasaun, signifika 10,000 pakote ran ne’ebe disponviel iha armajen.

Nia hatutan servisu atendimentu durante ne’e kobre deit 23% husi ema ne’ebe presiza ran, signifika 77% mak la hetan ran seguru iha tempu, ne’ebe bele rezulta komplikasaun seriu no ikus mai ema lakon vida.

Iha parte seluk, Reprejentante Organizasaun Mundial Saúde, iha Timor-Leste, Dr. Arvind Mathur kompromete atu servisu hamutuk ho banku de sangue, HNGV, CVTL no instituisaun seluk atu asegura asesu ba ran no produtu ran ne’ebe seguru, liu husi fortalese servisu transfusaun ran nasional, promove 100% koleksaun ran, enkoraja 100% teste ran sira ne’ebe fo husi patojenu prinsipal transmitidu husi ran, teste ba kompatibilidade grupo ran no redus transfusaun ran ne’ebe la presiza.

“Hamutuk ho ita bo’ot sira, hau hare atu asegura asesu ba suprimentu ran ne’ebe seguru no adekuadu hodi atende nesesidade pasiente no komunidade sira nian,” nia hateten.

Nia hateten servisu ida ne’e ejiji revizaun imediata ba politika banku de sangue atual hodi dezenvolve politika no stratejia nasional transfusaun ran ne’ebe seguru.