Sexta, Maio 03, 2024
Total visitors: 766366

Diretór Klinika Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV), Díli, Doutór Marcelino Correia informa dadaun ne’e médiku espesialista brigada China na’in 12 no Cuba na’in 10 mak apoia hela servisu kuidadu saúde espesialidade iha ospitál nasionál, tanba médiku espesialista nasionál sei limitadu.

Diretór Klinika Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV), Díli, Doutór Marcelino Correia informa dadaun ne’e médiku espesialista brigada China na’in 12 no Cuba na’in 10 mak apoia hela servisu kuidadu saúde espesialidade iha ospitál nasionál.

Nia dehan kada tinan rua, governu China koloka médiku no enfermeiru/a espesialista na’in 12 iha área espesialidade oioin hala’o misaun iha Timor-Leste, liu-liu iha ospitál nasionál.

“Ita-nia ekipa servisu iha HNGV ne’e, ita iha brigada China no Cuba. Sira-ne’e mak apoia ita no ita iha mós vizita regulár ekipa médiku espesialista husi Australia atu halo operasaun ba kazu ibun sakat no labarik sira ne’ebé moris mai soe bee bo’ot ladi’ak, tanba intupidu,” nia hateten hafoin simu ekipa medika brigada China ba dala-10 hamutuk na’in 12, iha salaun ospitál nasionál Bidau, Díli.

Nia hateten médiku espesialista sira-ne’e propoin husi HNGV rasik, liuhusi kooperasaun ne’ebé estabelese ona entre governu Timor-Leste no China, nune’e mós Cuba, iha tinan hira liuba.

“Durante ne’e ita propoin tuir nesesidade ita-nian, tanba ita haree katak ita-nia espesilidade seiduak sufisiente, ne’ebé sira mai apoia ita nia médiku sira servisu hamutuk no tempu hanesan ita nia médiku sira bele aprende mós husi sira, tanba sira hotu mai husi ospitál famosu iha China,” nia hateten.

Nia hatutan espesialista sira-ne’e iha área unidade kuidadu intensivu (ICU), kardiologia, sirulgia ba espesialidade empedu, ortopedista, obstetrician ginecologia, akupuntura, fisioterapia no aimoruk tradisional China nian. Alende ne’e iha mós médiku espesialista Cubanu iha espesialidade urulogia, sirulgia, medisina interna, nefrologia, pulmonologia.

Nia konsente médiku jerál no espesialista sira tantu estranjeiru no nasionál ne’ebé servisu iha ospitál nasionál, hasai estudu no mai husi nasaun diferente, tanba ne’e sira formaliza ona prosedura tratamentu sira, liu-liu matadalan ba utilizasaun antibiotika no matadalan tratamentu ba moras sira atu ema hotu-hotu tuir padraun tratamentu ida de’it.

Iha parte seluk, Diretora Sentru Internasionál Kooperasaun no Komunikasaun Sichnan Komisaun Saúde, Li Ling, hato’o agradese ba HNGV ne’ebé fó ona espasu ba sira desde tinan 2003, ekipa medika brigada China halo servisu no apoia médiku nasionál sira iha ospitál nasional.

Nia dehan ekipa medika sira-ne’e liu ona prosesu seletivu ne’ebé krusial tebes, tanba ne’e sira ne’e kompetente tebes halo servisu iha ospitál.

“Agora ha’u-nia espetativa bo’ot ba ami-nia ekipa foun ida-ne’e, sira tenke hatene no konsente nesesidade real iha ospital no povu Timor-Leste nian.

Husu belun sira iha ospitál atu ajuda brigada medika China sira atu adapta sira-nia aan iha ambiente servisu ne’ebé foun no atu hatene regulamentu no prosedura servisu sira iha ospitál,” nia hateten.

Nia hateten prezensa ekipa médiku sira-ne’e bele hametin liutan lasu amizade no kooperasaun entre rai rua ne’e nian no ho ospitál rasik.