Segunda, Abril 29, 2024
Total visitors: 766366

Xefe Sentru Saúde Ossu, iha postu administrativu Ossu, Munisípiu Viqueque, Elsa Esperansa Monteiro da Costa Guterres informa, postu saúde haat husi 10 seidauk iha médiku jerál no parteira destakadu hodi fó atendimentu saúde ba komunidade.

Xefe Sentru Saúde Ossu, iha postu administrativu Ossu, Munisípiu Viqueque, Elsa Esperansa Monteiro da Costa Guterres informa, postu saúde haat husi 10 seidauk iha médiku jerál no parteira destakadu hodi fó atendimentu saúde ba komunidade.

Nia dehan postu Ossu iha sentru saúde ida, postu saúde 10 ho de’it médiku jerál na’in 9, entaun la bele priense kompletu iha postu sira ne’e. No parteira nain hitu de’it, ne’ebé nain tolu koloka iha sentru saúde hodi fó atendimentu durante 24 oras.

“Parteira ita presiza tan ema atu koloka iha postu saúde 10 ne’ebé estabelese oha Ossu, nune’e mos médiku, tanba ami menus mak médiku no parteira, entau postu saúde haat seidauk prense médiku no parteira,”nia hateten bainhira partisipa iha enkontru advokasia kampaña integradu promosaun no edukasaun saúde ho autoridade lokal sira iha postu administrativu Ossu, Munisípiu Viqueque.

Nia hateten postu saúde sira ne’ebé laiha médiku no parteira, sira halo orariu fiksu atu médiku no parteira kolokadu iha postu saúde besik bele ajuda fo prestasaun saúde ba komunidade sira, liu-liu inan isin rua sira.

Nia hatutan moras ne’ebé rejistu makas iha sentru saúde Ossu, iha períodu fulan Janeiru to’o Outubru tinan 2023, moras Infesaun Respiratóriu Aguda hamutuk 7868, moras diarea nain 653 no moras kulit, tanba impaktu husi mudansa klimátika ne’ebé akontese no individu lahalo prevensaun másimu bele afeta moras sira-ne’e.

Aleinde ne’e nia dehan sira mós rejistu moras tuberkulose hamutuk 47, ne’ebé ativu halo tratamentu. Tuir matadalan tratamentu tuberkulose nian bulan neen to’o fulan ualu, tanba ne’e pasiente ne’ebé kumpri tratamentu hetan ona rekuperasaun.

Kona-ba medikamentu, nia hateten iha item aimoruk balun ne’ebé laiha, maibé sei bele substitui ho item seluk, tanba ne’e laiha problema.

Iha parte seluk, Xefe suku Loihunu, Filomeno Guterres preokupa ho estadu saúde komunidade nian, tanba tinan hira ikus ne’e ema barak mate ho idade ki’ik no mate derepente.

Nia dehan sosiedade ida agora nia sistema imunidade fraku tebes kompara ho sosiedade iha tempu uluk, ne’ebé laiha koñesimentu kona-ba saúde.

“Ami hanesan autoridade prontu habelar informasaun, maibé informasaun kontiudu balun liga ho linguajen saúde ne’e ami labele esplika, tanba ne’e la’ós ami-nia área,” nia hateten.

Nia sujere ba Ministériu Saúde atu elabora materia edukasaun prevensaun ne’ebé atrativu ba komunidade sira, liu-liu print halo baner bo’ot ho imajen sira taka iha areadores suku no produs video loke iha suku sira haree komprende ona, tanba sira baruk rona esplikasaun sira naruk.