Quinta, Maio 02, 2024
Total visitors: 766366

Prezidente Komisaun Organizadora Marsa Diversidade tinan 2023, Natalino Ornai Guterres hateten partisipasaun sosiedade nian iha marsa PRIDE kada tinan aumenta barak, ne’e hatudu sosiedade komesa simu ezisténsia komunidade Lesbian, Gay, Bisexual, Transgender, Intersex and Questioning (LGBTIQ). Maibé sira seidauk goza sira-nia direitu báziku sira, liu-liu direitu asesu ba edukasaun formál.

Prezidente Komisaun Organizadora Marsa Diversidade tinan 2023, Natalino Ornai Guterres hateten partisipasaun sosiedade nian iha marsa PRIDE kada tinan aumenta barak.

Nia dehan lei no polítika barak mak seidauk kobre komunidade LGBTIQ sira, hanesan maioria eskola iha regulamentu ida ne’ebé proteje ema ho LGBTIQ atu bele sente seguru iha ambiente eskola no lei traballu nian la ko’alia mós kona-ba aktu diskriminasaun sira hasoru ema LGBTIQ.

“Komunidade LGBTIQ barak halai sai husi eskola, tanba sira hetan bullying iha eskola. Laiha eskola ida mak iha medida ruma ne’ebé atu oinsa bele proteje sira iha eskola atu sira sente seguru iha ambiente eskola.

Kestaun direitu báziku sira-ne’e mak ita husu la’ós buat bo’ot no buat espesiál sira, ita husu buat báziku sira,” nia hateten hafoin partisipa iha Marsa Diversidade tinan 2023, ho tema Esperansa ba Futuru Ida Nabilan ho Kor Oioin iha Portu Díli.

Nia hateten estadu no governu tenke tau iha prátika, liu usi hatudu vontade di’ak halo mudansa ba lei sira atu promove polítika ne’ebé inkluzivu liutan katak kobre mós komunidade LGBTIQ sira.

Iha parte seluk, Eis Provedor Direitus Humanu no Justisa (PDHJ), Silverio Pinto Baptisa hato’o agradesementu ba ema hotu, ne’ebé apoia atividade PRIDE no partisipa iha marsa hodi hatudu ba sosiedade tomak no ba mundu Timor-Leste estadu ida ne’ebé respeita direitus humanu.

“Ita-nia intensaun atu halo marsa diversidade ida-ne’e, atu hatudu ba ita-nia sosiedade no ita-nia rejiaun katak Timor-Leste hanesan estadu direitu demokrátiku, estadu ida ne’ebé respeita ba diversidade no direitus humanu. Tanba ne’e hahú husi governasaun dala ualu, ita iha ministériu haree asuntu inkluzaun nian no iha governasaun ida-ne’e mós hanesan,” nia hateten

Tuir observasaun TDW iha terenu nota katak ema rihun, tantu nasionál no internasionál mak tuun ba estrada partisipa iha marsa diversidade ka PRIDE tinan 2023, ho objetivu atu bolu atensaun sosiedade no governu nian katak komunidade LGBTIQ eziste no sira iha dirietu atu hetan protesaun husi estadu hanesan mós sidadaun sira seluk.